Printerite küberturvalisus 2026. aastal: tehisintellektiga seotud ohud, kasvavad kahjud ja NIS2 direktiiv

Tänapäeva digitaalses keskkonnas on küberturvalisus esmatähtis, kuid ettevõtted jätavad sageli tähelepanuta ühe haavatavama valdkonna – printimistaristu. Sõltumatu turu-uuringufirma Quocirca uuringu „Print Security Landscape 2026“ kohaselt, milles küsitleti 400 IT-juhti ja otsustajat suurematel lääne turgudel, sõltub 80% organisatsioonidest oma igapäevatöös endiselt suurel määral printimisest. Ometi peab vaid 31% vastanutest seda valdkonda oluliseks turvariskiks. See lõhe riskitaju ja tegelikkuse vahel loob küberrünnakuteks soodsa pinnase.

Printerite haavatavuse tegelik olukord: kõvakettad ja sisevõrgud

Printerid ei ole ammu enam eraldiseisvad seadmed. Need töötlevad konfidentsiaalseid dokumente, loovad ühenduse pilveteenustega ja on integreeritud ettevõtte üldisesse IT-võrku. Värske uuringu „Quocirca Print Security Landscape 2026“ kohaselt kasvab printimisega seotud andmelekete arv jätkuvalt: 2026. aastal koges neid 67% organisatsioonidest, võrreldes 56%-ga 2025. aastal. Sellised rünnakud on eriti laastavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele – 71% selle sektori ettevõtetest teatas andmeleketest. Selgus, et üksainus printimisega seotud andmeleke läks organisatsioonidele 2026. aastal maksma keskmiselt umbes miljon naelsterlingit (ligikaudu 1,18 miljonit eurot).

Vaatamata nendele ohtudele suhtuvad ettevõtted seadmete hooldamisse ja kasutusest kõrvaldamisse sageli hooletult. Nagu rõhutas IT- ja küberturvalisuse ekspert Marius Pareščius hiljutises Konica Minolta videointervjuus, kujutavad suurt ohtu vanad, kasutusest kõrvaldatud printerid. „Kelle printer see on, kust see pärit on? Lahtimonteerimine võtab aega viis minutit. Ja selle sees on kõik viimase kolme aasta jooksul prinditud arved, konfidentsiaalsed dokumendid, akadeemilised tööd,“ hoiatab ekspert, rõhutades vajadust kõvakettad (HDD-d) füüsiliselt hävitada või nende sisu turvaliselt kustutada.

Lisaks võib kaitsmata printerist saada sissepääsutee kogu organisatsiooni sisevõrku. M. Pareščius märgib, et kui printer ühendub võrku ilma nõuetekohase autoriseerimiseta, võivad pahatahtlikud osalised seda kasutada „mees keskel“ (ingl *man-in-the-middle*) rünnakuteks: esinedes printerina, saavad nad jälgida andmeliiklust, kopeerida teavet või isegi kustutada andmeid otse organisatsiooni sisesüsteemidest.

Tehisintellekti rünnakud ja nutikad manipulatsioonid

Klassikalistele haavatavustele lisanduvad üha enam tehisintellekti (AI) ja automatiseerimise abil käivitatavad küberrünnakud. Praegu peab 31% IT-otsustajatest tehisintellektipõhiseid küberrünnakuid suurimaks printimisturvalisuse väljakutseks. Üldine mure tehisintellekti ohtude pärast on aastaga kasvanud 40%-lt 54%-le.

Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad mitte ainult turvaaukude kiiremat avastamist, vaid ka dokumentide endi manipuleerimist. M. Pareščiuse sõnul võivad trükiprotsessi sissetunginud häkkerid digitaaltehnoloogia ja optilise tähemärkide tuvastamise (OCR) funktsioonide abil märkamatult muuta tundlikke andmeid.  „Kas sooviksite saada OCR-töödeldud arvet, millel on muudetud makseandmed ja mis seejärel automaatselt maksmiseks esitatakse?“ toob küberturvalisuse ekspert esile reaalse ohu. Lisaks nendele ohtudele on endiselt aktuaalne probleem ka püsivara ja riistvara haavatavused, mida 29% organisatsioonidest peab peamiseks väljakutseks .

Mida tähendavad NIS2-direktiiv ja juhtkonna vastutus ettevõtetele?

Nende ohtude haldamiseks kehtestas Euroopa Liit NIS2 direktiivi, kehtestades ranged minimaalsed turvastandardid. Direktiiv mõjutab aga palju rohkem ettevõtteid, kui esmapilgul tundub. Kui teie ettevõte pakub teenuseid (IT-hooldusest koristus- või ehitustöödeni) kriitilise infrastruktuuri üksusele, peate vastama samadele rangetele standarditele.

M. Pareščius toob lihtsa näite: kui ehitaja värvis kliendi jaoks seina ja alltöövõtja süsteemis toimus andmeleke, on vastutus vältimatu. Selliste rikkumiste eest määratavad trahvid arvutatakse käibe alusel ja võivad ulatuda kuni 4%ni. Kui klient on riigile kuuluv või strateegiline ettevõte, mille käive ulatub sadadesse miljonitesse, võivad kahjud olla katastroofilised.

Veelgi olulisem on see, et NIS2-direktiiv paneb kohustused otse ettevõtte juhtidele.  „Direktorid, asedirektorid ja osakonnajuhid võivad seada ohtu oma isikliku vara,“ ütleb M. Pareščius, rõhutades, et juhte võidakse pidada isiklikult vastutavaks hooletuse ja turvanõuete täitmata jätmise eest.

Kuidas tagada seadmete vastavus nõuetele ja kaitsta ettevõtte andmeid?

Statistika näitab, et tugevamate turvameetmetega organisatsioonides esines andmelekkeid märkimisväärselt vähem (56% vs 73%). Ekspertide sõnul algab organisatsiooni turvalisus elementaarsetest hügieenireeglitest: regulaarsetest IT-audititest, töötajate koolitamisest ja varukoopiate taastamise süstemaatilisest testimisest.

Selleks, et ettevõtted saaksid edukalt toime tulla tänapäeva väljakutsetega, tuleb printimise turvalisus integreerida laiemasse küberturvalisuse strateegiasse, mis põhineb „Zero Trust“ põhimõtetel . Andmelekke riskide vältimiseks on oluline valida ajaproovitud lahendused, mis aitavad täita NIS2 direktiivi nõudeid. Selleks pakub Konica Minolta terviklikku turvalisuse ökosüsteemi:

• bizhub SECURE Platinum: kõvaketta (HDD/SSD) andmete krüpteerimine, range juurdepääsukontroll ja selged auditeerimislogid, mis võimaldavad seadme tegevust läbipaistvalt jälgida.
• SafeQ Cloud: turvaline pilvepõhine printimise haldus, mis hõlmab mitte ainult ranget kasutaja autentimist (PIN-kood, kaart või nutitelefon), vaid ka terviklikku andmete krüpteerimist ja automaatseid turbeuuendusi.
• Workplace Pure: väga turvaline pilveplatvorm, mis tagab mitte ainult turvalise printimise haldamise, vaid ka dokumentide töötlemise – alates OCR-teksti tuvastamisest kuni failide teisendamise ja tõlkimiseni ühe turvalise ökosüsteemi raames.

Pidev keskendumine seadmete turvalisusele ja innovatsioonile on põhjus, miks Quocirca on tunnustanud Konica Minoltat viis aastat järjest printimise turvalisuse liidrina.

Soovite rohkem teada saada kaasaegsetest küberjulgeolekuohtudest, tehisintellekti väljakutsetest ja sellest, kuidas oma ettevõtet NIS2 direktiivi nõuetele vastavalt õigesti ette valmistada? Kutsume teid vaatama meie YouTube'i kanalil täielikku videointervjuud Konica Minolta müügiesindaja Gytis Ručyse ja IT-eksperdi Marius Pareščiusega.